ilma.app
Otsi kohta
Ilmawiki

Kliima
soojeneb.

Üks lumine hommik mahub ka soojemasse maailma. Vaata, mida näitavad üle sajandi ilmamõõtmisi, taanduvad liustikud ja tõusev meri.

Avapilt on illustratsioon.

Ilm juhtub.
Kliima koguneb.

Ilm ütleb, kas Tartus täna sajab. Kliima ütleb, kui tihti seal näiteks jaanuaris sajab, kui külmaks tavaliselt läheb ja millised on äärmused. Kliima hõlmab nii keskmisi kui ka ilmastiku kõikumist.

Kliimanormi arvutatakse tavaliselt 30 aasta põhjal. Tartu aasta keskmine temperatuur oli 1961–1990 4,8 °C ning 1991–2020 6,3 °C. Mõlemasse perioodi mahtus külmi talvi. Need arvud kirjeldavad Tartut. Üleilmne temperatuur arvutatakse kogu Maa andmetest.

Keskkonnaagentuur · Tartu kliimaandmed

Maa pinnatemperatuur

Erinevus 1951–1980 keskmisest · NASA GISTEMP v4

1880–2025
Külmem aasta võib sattuda soojenemisperioodi sisse. Oranž joon silub aastate kõikumisi. Siin on võrdluseks 1951–1980, seega erineb skaala IPCC allpool kasutatud tööstuseelsest võrdlusest. Mõõtmised ja meetod · NASA · Graafiku andmed

Kust lisasoojus tuleb?

Maa pind soojeneb päikesevalguses ja kiirgab soojust infrapunakiirgusena. Süsihappegaas ehk CO₂ neelab osa sellest kiirgusest. Kui CO₂ lisandub, pääseb sama pinnatemperatuuri juures esialgu kosmosesse vähem energiat. Maa soojeneb, kuni soojem planeet kiirgab rohkem energiat tagasi.

Kivisöe, nafta ja gaasi põletamine viib maakoore süsiniku atmosfääri. Fossiilse süsiniku jälge saab mõõta selle isotoopide järgi. Kliimamudelites ei anna Päikese aktiivsuse ja vulkaanide muutused üksi täheldatud hiljutist soojenemist. Inimmõju lisamisel kattub arvutatud pikaajaline muutus mõõtmistega.

IPCC · mõõtmised ja eri mõjuritega mudelkatsed · NOAA · fossiilse süsiniku jälg
Päikesevalgus Soojus kosmosesse Atmosfäär Soojus pinna poole Maa pind
Päikesevalgus ja soojuskiirgus. Skeem näitab suundi. Noole pikkus ei näita energiakogust.

Mis seletab mõõdetud tõusu?

IPCC võrdles 2010–2019 globaalset temperatuuri 1850–1900 keskmisega. Vali hinnang ja vaata, mida see mõõdab.

Mõõtmistest saadud hinnang oli 1,06 °C. IPCC vahemik oli 0,88–1,21 °C.

IPCC · töörühm I, A.1.3

485 miljonit aastat.

Maal on olnud praegusest palju kuumemaid ja külmemaid ajastuid. Setted ja fossiilid talletavad jälgi sellest, millised temperatuurid ja CO₂ tasemed valitsesid ammu enne termomeetrite tulekut.

Uurijad ühendasid geoloogilised mõõtmisjäljed ja kliimamudeli. Siin on nende hinnangud samal ajateljel.

Hinnangu mediaan5.–95. protsentiil
Laadin uuringu andmeid.
Geoloogilised ajavahemikud hõlmavad kuni miljoneid aastaid. Nende põhjal ei saa lugeda muutuse kiirust aasta või kümnendi kaupa. CO₂ telg on logaritmiline. Judd jt., Science (2024) · Andmed, CC BY 4.0

Üks planeet.
Eri jäljed.

Keera gloobust või vali koht. Iga punkt viib konkreetse mõõtmise juurde.

Columbia liustik

20 km

Liustiku ots taandus USGS-i võrdluses alates 1980. aastast umbes 20 km. Satelliidipiltidel on endise jää asemel näha fjordi.

USGS · Landsati pildipaar

Rannajoon · Natural Earth

Kuidas liustik kaob?

Mäestiku ülaosas tiheneb aastatega kogunenud lumi jääks. Jää voolab raskusjõu mõjul alla. Kui alumisest osast kaob sulamise või jäämurdumise tõttu rohkem jääd, kui ülevalt lisandub, muutub liustik õhemaks ja selle ots võib taanduda. Jää ise saab samal ajal endiselt allamäge liikuda.

Aastail 2000–2023 kaotasid maailma liustikud keskmiselt 273 ± 16 miljardit tonni jääd aastas. See arv käib liustike kohta. Gröönimaa ja Antarktika mandrijää massikadu hinnatakse eraldi.

GlaMBIE · liustike massibilanss, Nature
Mägiliustiku läbilõige. Lumise nõlva all on sinine jää, selle all tume kivim. Liustiku otsast voolab sulavesi orgu.

Lumi ja firn

Kui osa talvel kogunenud lumest suve üle elab, tiheneb see teraliseks firniks ja lõpuks liustikujääks.

Genereeritud õppeillustratsioon. Liikumissuund on näitlik ja kiirust on suurendatud. NPS · liustiku anatoomia
Katseta liustiku taandumismudeliga
Mägiliustiku ruumiline läbilõigeLumi koguneb vasakul ülal, jää voolab paremale alla. Läbilõike tume alumine osa on aluskivim. Lume kogunemine Aluskivim Jää piir algul Jää voolab alla
AlgseisKestev massikadu
Jääkiht õheneb.
Õppejoonis. Liugur näitab õhenemist ja taandumist põhimõtteliselt. Kaugused ja aeg on skemaatilised.

Fjord ülalt

Columbia liustikust jääb taandudes maha veega täitunud fjord. Võrdle USA geoloogiateenistuse Landsati võtteid 26. juunist 1986 ja 21. juunist 2019.

Ava Columbia võttepaar

Mida satelliidid mõõdavad?

Piltidel saab jälgida liustiku serva. Jää massi muutuse saab tuletada gravitatsioonist ja merepinna kõrguse mõõta radariga. Korduvad vaatlused näitavad, kuidas need näitajad aastakümnetega muutuvad.

Landsat jälgib liustiku serva

NASA ja USGS-i ühine programm pildistab maismaad alates 1972. aastast. Vaata Gröönimaa Jakobshavni liustiku serva fjordis. 1985. aasta võttel ulatub triibuline, ühtlane jää kaugemale vasakule. 2022. aasta võttel täidavad seda fjordiosa heledad murdunud jäätükid.

Vaade Jakobshavni liustikule. Triibuline liustikukeel ulatub fjordis vasakule üle hilisema serva asukoha.
1985 Landsat 5
Sama fjord. Liustiku serv on paremal, vasakule jääv fjord on täis murdunud jäätükke.
2022 Landsat 8

GRACE mõõdab jääkadu

GRACE ja GRACE-FO satelliidipaarid mõõdavad omavahelist kaugust. Selle pisikesed muutused näitavad, kuidas Maa gravitatsiooniväli muutub. Nende andmete põhjal hinnatakse Gröönimaa jäämassi kadu.

Kaardil on massikadu suurim Gröönimaa rannikul. Graafikul väheneb jäämass 2002. aastast 2025. aasta märtsini.
Punane ja oranž tähistavad jäämassi kadu. NASA ja JPL/Caltech hindavad selleks keskmiselt 264 miljardit tonni aastas alates 2002. aasta aprillist kuni 2025. aasta märtsini.

Sentinel-6 mõõdab merepinda

Satelliit saadab ookeanile radariimpulsi ja mõõdab, kui kaua signaalil kulub tagasi jõudmiseks. Kui ka satelliidi enda kõrgus on teada, saab arvutada merepinna kõrguse. Sentinel-6 jätkab TOPEX/Poseidoni ja Jasoni satelliitide mõõterida.

Satelliitide mõõterida. Hooajalistest kõikumistest hoolimata on üleilmne keskmine merepind 1993. aastast tõusnud ligikaudu 11 sentimeetrit.
NASA graafikul on üleilmne keskmine merepind tõusnud 1993. aastast ligikaudu 11 cm. Joonel on näha ka aastasisest kõikumist.

Meri tõuseb kaht teed pidi.

+20 cmÜleilmne keskmine merepind
1901–2018 · IPCC hinnang 15–25 cm

Maismaajääst jõuab merre vett juurde. Mäeliustikest ja mandrijääst kadunud vesi suurendab ookeani veemassi. Juba vees hõljuva merejää sulamine muudab merepinda vahetult väga vähe.

Soojem vesi võtab rohkem ruumi. Kui ookean neelab soojust, paisub vesi. Merepinna muutus eri randadel sõltub lisaks ookeanihoovustest, gravitatsioonist ja sellest, kas maa ise tõuseb või vajub.

Rannikul võib juba kõrgem keskmine veetase tähendada, et sama tugev torm jõuab kaugemale maismaale. Kohaliku riski hindamiseks on vaja kohalikke mõõtmisi ja maapinna kõrgusi.

IPCC · merepinna muutus

Väited ja tõendid.

Kliima kõigub loomulikult. Et mõista tänast muutust, tuleb mõõta nii selle ulatust kui ka põhjusi. Siin on levinud väited ja andmed, millega neid kontrollida.

„Vulkaanid paiskavad õhku rohkem CO₂ kui inimesed.”

USGS võrdles maismaa- ja merevulkaanide aastast heidet 2010. aasta inimtekkelise heite prognoosiga. Inimtegevuse kogus oli hinnanguliselt 80–270 korda suurem.

Suur purse võib hoopis mõneks aastaks jahutada. Kõrgele atmosfääri jõudnud vääveldioksiidist tekivad osakesed, mis peegeldavad osa päikesevalgusest tagasi. Nii juhtus 1991. aasta Pinatubo purske järel.

USGS · vulkaanid ja kliima
Inimtegevus35
Vulkaanid0,13–0,44

Miljardit tonni CO₂ aastas. Vulkaanide riba näitab hinnangu ülemist piiri.

Vaata ja kuula.

Kui kuumaks võib Maa minna?

BBC World Service’i taskuhäälingu „The Climate Question“ osas selgitab kliimateadlane Kate Marvel, kuidas mudeleid tuleviku uurimiseks kasutatakse.

BBC World Service · YouTube · inglise keeles

Loe edasi.

Ilmawikis.

Suurema slaidi nägemiseks keera telefon külili.

Salvesta äpp